Kas kujutate seda ette: enam kui 300 000 ELi lennundustöötajat, st maailma suurim lennundustöötajate rühm, teenindab iga päev paljude eri lennuettevõtjate käitatavaid kümneid tuhandeid lende, kuid ilma ohutuseeskirjadeta. Selline oli maapealse teeninduse stsenaarium kuni ELi uute maapealse teeninduse eeskirjade jõustumiseni 2025. aastal.
Lennuettevõtjate, pilootide, salongipersonali, õhusõidukite ja toodete tootmise ja hoolduse, aga ka lennujaamade ja lennuliikluse korraldajate ning piloodiakadeemiate jaoks kehtivad eeskirjad juba aastaid. Kuid õhusõidukitele ja reisijatele osutatavad maapealsed teenused jäid pikka aega ELi reguleerimissüsteemist välja.
Selle lünga täitmiseks tegi Euroopa Komisjon EASA-le ülesandeks koostada ohutuseeskirjad maapealse teeninduse ja seda teostavate organisatsioonide jaoks. Komisjon avaldas 2025. aasta alguses ELi maapealset teenindust käsitlevad eeskirjad (üks eeskiri pädevate asutuste jaoks, kes teevad järelevalvet maapealse teeninduse organisatsioonide üle, ja teine maapealse teeninduse organisatsioonide jaoks), mis on eeskujuks kogu maailmale, sest enamikus maailma piirkondades ei ole see sektor veel hõlmatud lennuohutuse regulatiivraamistikuga.
Eelkõige tunnustatakse uutes eeskirjades maapealse teeninduse rolli kõigi lennundustegevuste ühise eesmärgi saavutamisel: lennuohutuse tagamine nii reisijatele kui ka töötajatele.
Maapealse teeninduse tegevused ja kuidas need mõjutavad lennuohutust
Maapealseks teeninduseks kutsutakse tegevusi, mis toimuvad lennuväljal, et valmistada õhusõiduk ja selle reisijad lennuks ette, nt pagasi peale- ja mahalaadimine, õhusõiduki pardalemineku ettevalmistamine, toitlustustarvete pardale viimine, õhusõiduki tankimine, kui nimetada vaid mõni tegevus.
Need on väga olulised teenused, mis võivad mõjutada kogu lennu ohutust, näiteks:
Pagasi peale- ja mahalaadimine
Kui pagas või last on laaditud valesti, võib see mõjutada õhusõiduki raskuskeset/tasakaalu ja põhjustada võimalikku kontrolli kaotamist lennu ajal. Lennuväljal võib see tingida õhusõiduki kaldumise ninale või sabale.
Ohtlike kaupade käitlemine
Kehtestatud on ranged eeskirjad, kuidas ohtlikke kaupu tuleb pakendada, märgistada ja õhusõidukisse laadida. Kui seda tehakse valesti, võib see põhjustada tulekahju või ohtliku materjali lekke. Loe lähemalt ohtlike kaupade kohta.
Õhusõidukite tankimine
On väga oluline, et õhusõidukis kasutataks õige tüübi ja spetsifikatsiooniga saastumata kütust õiges koguses, nagu on ette nähtud lennuettevõtja poolt.
Õhusõidukite jäätõrje ja jäätustamine
See on tegevus, millel on suur mõju ohutusele, kui seda tehakse valesti või ei tehta üldse. Selle tõttu on toimunud õnnetused. Jää kogunemise tõttu võivad õhusõiduki mootorid lakata töötamast või võib õhusõiduki kaal suureneda nii palju, et see muudab lennu võimatuks.
Seisuplatsikäitlus ja õhusõidukite teenindamine
Õhusõiduki ümber liikuvad sõidukid ja seadmed (näiteks pagasikonveier, pagasikärud, maapealne jõuseade, reisijate pardaleminekusillad, kütuse- või toitlustusautod) võivad põhjustada kahjustusi, kui neid ei manööverdata õigesti õhusõiduki juurde ja sealt eemale. Samuti võivad võõrkehad (st õhusõidukis või selle ümbruses olevad esemed, mis võivad ohustada õhusõiduki käitamist) kahjustada mootoreid või vigastada seisuplatsil viibivaid töötajaid. Õhusõiduki (taand)pukseerimine on samuti ohutuskriitiline toiming – oluline on tagada, et õhusõiduki ees olev rada oleks takistustest vaba.
Mis muudatusi sisaldavad uued eeskirjad?
-
Ühised järelevalvestandardid koos järelevalvealase koostöö üksikasjalike eeskirjadega.
EASA liikmesriikide (ELi liikmesriigid ja EFTA riigid: Šveits, Island ja Norra) pädevad asutused vastutavad oma lennuväljadel maapealse teeninduse organisatsioonide järelevalve eest (märkus: Liechtenstein on samuti EFTA riik ja EASA liikmesriik, kuigi seal ei ole lennujaama). Need asutused teevad tihedat koostööd, töötades välja ühised auditeerimisvahendid ja suunised inspektoritele, et tagada tõhus ja ühtlustatud järelevalve üleeuroopaliste maapealse teeninduse organisatsioonide üle, kes tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis.
-
Maapealse teeninduse organisatsioonide juhtimissüsteemi nõuded.
Maapealse teeninduse organisatsioonid peavad rakendama protsesse ja menetlusi, mis võimaldavad neil tuvastada oma tegevuses ohutusriskid, mõõta neid riske ja rakendada meetodeid nende ohjamiseks. Samuti peavad nad oma töötajate seas kehtestama ja edendama ohutuskultuuri.
-
Koolitusnõuded.
Maapealse teeninduse organisatsioonid peavad tagama, et nende töötajad oleks nõuetekohaselt koolitatud, mõistaksid oma rolli lennutegevuse ohutuse tagamisel ja oleksid pädevad täitma oma ülesandeid vastavalt tegevusstandarditele. Need eeskirjad lihtsustavad ka töötajate liikuvust.
-
Maapealsete teenuste osutamisel kasutatavate maapealsete tugiseadmete hooldusprogramm.
Maapealse teeninduse organisatsioonid peavad oma seadmeid regulaarselt hooldama ning tagama menetluste kaudu, et nende sõidukid ei kahjustaks õhusõidukit ega muid seisuplatsil olevaid sõidukeid.
-
Tegevusnõuded, mis käsitlevad käitusmenetlusi üldisel tasandil.
Maapealse teeninduse organisatsioonid peavad tagama, et teenuseid osutataks ohutult, ning samal ajal peavad nad järgima ka kõiki lennuvälja käitajate menetlusi, mida kehtivad nende kui lennuvälja kasutajate suhtes.
Eeskirjad käsitlevad lennuettevõtjate, lennuväljade ja maapealse teeninduse organisatsioonide vahelisi liideseid ning neil kõigil on kohustus jagada omavahel asjakohast ohutusteavet, et arutada ja kohaldada ühiseid ohutusmeetmeid. Maapealse teeninduse eeskirju kohaldatakse üksnes sellistele lennuväljadel maapealsete teenuste osutajatele, kes peavad kohaldama ELi ohutuseeskirju. Lisateave on meie artiklis lennujaamade kohta.
Miks oli vaja maapealse teeninduse eeskirju?
Maapealse teeninduse valdkonna reguleerimise eesmärk oli luua Euroopas võrdsed võimalused sellele tegevusele ja tagada terviklik süsteemne lähenemine lennuohutusele. Tööstuse läbiviidud uuringud näitavad, et ainuüksi Euroopas ulatuvad maapealse teeninduse seadmete põhjustatud õhusõidukikahjud igal aastal uskumatult suure summani, 1,5 miljardi euroni. ELi maapealse teeninduse eeskirjade teine eelis on, et 30 erineva siseriikliku eekirja (või puuduvate eeskirjade) asemel on üks ja sama eeskiri, mida kohaldatakse kõigis EASA liikmesriikides.
Maapealse teeninduse organisatsioonid peavad osutama teenuseid kooskõlas lennuettevõtjate juhiste ja menetlustega. See viib sageli olukorrani, kus maapealse teeninduse organisatsioonil on palju erinevaid juhiseid selle kohta, kuidas sama teenust osutada. Lihtne näide: selleks, et paigaldada õhusõiduki ratastele tõkised ja koonused selle ümber, peab maapealse teeninduse meeskond tundma ja kasutama mõnikord 20 või isegi rohkem erinevat tõkiste ja koonuste kombinatsiooni sama tüüpi õhusõidukil vastavalt lennuettevõtjate erinevatele juhistele. Need erinevused ei ole alati põhjendatud suurema ohutusega ja võivad kergesti põhjustada vigu õige menetluse kasutamisel. 
ELi maapealse teeninduse eeskirjade eesmärk on parandada eespool kirjeldatud olukorda: vähendada õhusõiduki kahjustusi ja täiustada ohutust, nõudes organisatsioonidelt ohutuse juhtimissüsteemi rakendamist ja töötajate nõuetekohast koolitust. Eeskirjad on ka samm edasi menetluste standardimise suunas. Kuigi eeskirjadega ei määratleta, kui palju tõkiseid ja koonuseid tuleb iga õhusõidukitüübi puhul kasutada, võimaldavad need lennuettevõtjatel kokku leppida maapealse teeninduse pakkuja käitusmenetlustes, eriti kui need põhinevad valdkonna standarditel.
Nende eeskirjade vastuvõtmisega on lõpule jõudnud kuueaastane töö, sest eeskirjade koostamisega alustati 2018. aastal. EASA sai tehnilist tuge suurelt eksperdirühmalt, mis esindas kõiki asjaomaseid sidusrühmi: suuri ja väikesi maapealse teeninduse organisatsioone, lennuettevõtjaid, lennuväljaettevõtjaid, nende sidusrühmade ühendusi, pädevaid asutusi ning mitmeid lennundustöötajate ametiühinguid. Eeskirjade kavandi osas konsulteeriti 2022. ja 2023. aastal mitmel korral ka avalikkuse ja EASA tehniliste nõuandeorganitega. Loe lähemalt, kuidas uued eeskirjad sünnivad.
EASA keskendumine maapealsele teenindusele rõhutab selle valdkonna tähtsust lennujaamade sujuva toimimise ja üldise lennuohutuse jaoks.