EASA reguleeriv roll: ohutuse ja keskkonnakaitse suurendamine ning innovatsiooni võimaldamine eeskirjade koostamise kaudu

Reguleeriva asutusena on EASA-l juhtiv roll tsiviillennunduse eeskirjade koostamisel, mis on regulatiivse materjali väljatöötamise ja säilitamise protsess.

Aeg-ajalt on vaja olemasolevaid määrusi muuta või mõnel juhul isegi uusi määrusi, et säilitada või tõsta ohutustaset, et saavutada järgmist:

• edendada kõrgemaid keskkonnastandardeid või
• võimaldada uute tehnoloogiate või muude uuenduslike kontseptsioonide ohutut ja kestlikku integreerimist.

Viimase heaks näiteks on EASA arvamus innovatiivse lennuliikluse kohta, mis täitis selle uudse kontseptsiooni regulatiivse vaakumi. Selles arvamuses, mis avaldati 2023. aastal, sätestati piloodiga elektriliste lennutaksode ulatuslikud käitamisnõuded, mis hõlmavad selliseid valdkondi nagu lennutegevus, lennumeeskonna lubade väljaandmine, lennureeglid, lennuliikluse korraldamine, esmane ja jätkuv lennukõlblikkus ning droonid.

Kuid mis on EASA arvamus, kuidas me selleni jõuame ja mis saab edasi? 

Ülevaade eeskirjade koostamise protsessist

Olgem ausad, regulatiivsete materjalide väljatöötamine ei pruugi olla lennunduse kõige põnevam aspekt, kuid see on hädavajalik ülesanne, et tagada lennunduse ohutus.

Eeskirjade koostamine on mitmeetapiline protsess, mis kestab sageli mitu kuud või kõige sagedamini aastaid. Kaasatud on mitmesugused pooled, sealhulgas nõuandvad asutused, eksperdid, mõjutatud pooled ja paljudel juhtudel ka avalikkus .

On oluline, et EASA kuulaks erialateadmistega ja mõjutatud pooli. See tagatakse vajaduse korral ekspertide ning huvitatud ja mõjutatud poolte kaasamisega regulatiivsete ettepanekute väljatöötamisse ning igal juhul konsulteerides regulatiivsete ettepanekute üle avalikult või mõjutatud ja huvitatud poolte sihtrühmaga. Nii saavad kodanikud ja lennundussektori sidusrühmad esitada oma seisukohti ja märkusi ning osaleda aktiivselt protsessis. 

Sama oluline on, et EASA oleks läbipaistev selles osas, kellega ta regulatiivsete ettepanekute väljatöötamisel konsulteerib ning mis konsultatsioonide käigus esitatud märkused mõjutavad lõplikku regulatiivset materjali ja kuidas. Seetõttu annab EASA seda teavet eeskirjade koostamise protsessi viimistlemisel.
Eeskirjade lõpliku heakskiitmise eest vastutab kas Euroopa Komisjon („tugev õigus“) või EASA („pehme õigus“). 

Mõned põhipunktid.

• Ohutus on alati ülitähtis: Lennundusohutuse kõrge taseme säilitamine on EASA jaoks mittekaubeldav. Uute eeskirjade või nende muudatuste ettepanekute tegemisel tagab EASA alati, et ohutustase on vähemalt sama ohutu kui kehtivad standardid. 
• Uusi eeskirju ei kehtestata vaakumis: selgitatakse iga uue eeskirja või muudatuse põhjuseid, põhjendatakse nende vajalikkust, hinnatakse nende mõju ning protsess on eeskirja kohaldajatele läbipaistev.  
   

 

Eeskirjade koostamise meetme algatamine 
 

Ameti eeskirjade koostamise programm on avaldatud lennundusohutuse Euroopa tegevuskavas (EPAS), mida ajakohastatakse vähemalt kord aastas. EPAS on kui lennundusohutuse piibel: selles määratakse kindlaks peamised ohutusriskid ja muud Euroopa lennundusohutussüsteemi mõjutavad probleemid ning sätestatakse vajalikud meetmed nende riskide vähendamiseks. Üks neist leevendusmeetmetest võib olla eeskirjade koostamise ülesande algatamine.

Eeskirjade koostamise ülesanne (ja mis tahes muu EPAS- tegevus) ei ilmu EPAS-isse ootamatult.  Sellele eelneb näiteks ohutusriski põhjalik hindamine ning see, kas ja kuidas on vaja EASA sekkumist.

Kui on saabunud aeg algatada eeskirjade koostamise ülesanne vastavalt EPAS-ile, teavitab EASA avalikkust sellest, et on saabunud aeg alustada tööd selle meetmega, avaldades eeskirjade koostamise ülesande tingimused. See võimaldab näiteks sidusrühmadel olla valmis oma häält kuuldavaks tegema.

Pädevusraamistik loob aluse eeskirjade koostamise ülesandele: selles põhjendatakse nõutud eeskirjade koostamise tegevust ja töömeetodeid („miks“), mida EASA eeskirjade koostamise protsessis kasutab („kuidas“).

Erandjuhtudel võib eeskirjade koostamise meetme algatada ka siis, kui seda ei ole EPAS-i viimases väljaandes kirjeldatud. Seejärel konsulteerib EASA tegevdirektor enne meetme algatamist Euroopa Komisjoni ja EASA nõuandvate organitega. Seejärel lisatakse see meede järgmisesse EPAS-i ajakohastamisse.

EASA koostab vajaduse korral regulatiivse materjali esimese kavandi välisekspertide, näiteks ameti nõuandvate organite või huvitatud või mõjutatud poolte toel.

Regulatiivse materjali kavand võib sisaldada üht või mitut järgmist elementi:

• määruste kavand;
• nõuete täitmise vastuvõetavate meetodite kavand;
• juhendmaterjali kavand;
• sertifitseerimistingimuste kavand;
• üksikasjalike tehniliste kirjelduste kavand.

(Selle artikli lõpus on selgitus aktsepteeritavate vastavusvahendite, juhendmaterjalide, sertifitseerimistingimuste ja üksikasjalike tehniliste kirjelduste kohta). 

EASA konsulteerib seoses iga regulatiivse materjali kavandiga kavandatavate muudatuste teatise vormis, et koguda arvamusi laiemalt sidusrühmadelt ja vajaduse korral muuta esialgset ettepaneku kavandit vastavalt, enne lõpliku regulatiivse materjali väljaandmist.

Sõltuvalt teemast ja reguleerimisvaldkonnast ning mõjutatud pooltest suhtleb EASA kas üldsusega või sihipärasemalt oma nõuandvate organite teatud rühmade ja/või muude mõjutatud ja huvitatud pooltega.

Iga kavandatavate muudatuste teatis sisaldab ka selgitavat osa, milles kirjeldatakse järgmist:

• kuidas regulatiivne materjal välja töötati;
• miks otsustati küsimust reguleerida;
• mõju hindamine (sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ja proportsionaalsuse seisukohast);
• selgitus selle kohta, kuidas ettepanekuga soovitakse vähendada ohutusriski või lahendada muid küsimusi, mis vallandasid regulatiivse meetme.

Tugeva õiguse korral esitab EASA pärast konsultatsioonietapis saadud märkuste arvessevõtmist lõpliku regulatiivse dokumendi kavandi arvamuse vormis. EASA arvamus on Euroopa Komisjonile esitatud ametlik väljaanne, mis sisaldab ettepanekuid uute määruste või nende muudatuste kohta. See sisaldab ka selgitavat osa ja kirjeldab, mis märkusi EASA on saanud kavandatavate muudatuste teatise konsulteerimise käigus ja kuidas neid on arvesse võetud.

Kui EASA avaldab arvamuse, algab Euroopa Komisjonis õigusloomeprotsess, mis seega jätkub väljaspool EASA volitusi. Euroopa Komisjon otsustab EASA arvamuse sisu alusel, kas muuta määrust või anda see välja. Selles protsessis kaasab Euroopa Komisjon ka ELi liikmesriike komisjonide või eksperdirühmade kuulamiste vormis. Pärast vastuvõtmist avaldatakse uued või muudetud määrused Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad tavaliselt 20 päeva pärast. Need võivad siiski sisaldada üleminekuperioodi, mille jooksul uued nõuded hakkavad kehtima alles hiljem.

Pehme õiguse puhul, olles arvesse võtnud konsultatsioonietapis saadud märkusi, väljastab EASA lõpliku regulatiivse materjali EASA tegevdirektori otsuse vormis. Kui see mittesiduv õigusakt on seotud komisjonis toimuva seadusandliku protsessiga, nt komisjoni poolt määruses kehtestatud nõuete täitmise vastuvõetavate viisidega, nagu eespool kirjeldatud, avaldab EASA oma otsuse alles siis, kui uued või muudetud määrused on vastu võetud ja avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. EASA otsus pehme õiguse kohta (avaldatakse EASA ametlikus väljaandes (st EASA veebilehel).