Oluline ja tõhus viis lennunduse heite vähendamiseks on turupõhised meetmed, mille eesmärk on täiendada tehnoloogilisi lahendusi, nagu uued õhusõidukitüübid, tõhusam käitamine ja kestlike lennunduskütuste kasutamine.

Selles artiklis keskendutakse kahele olemasolevale turupõhisele meetmele, mis katavad lennutegevust, nimelt ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidi vähendamise ja kompenseerimise skeem (CORSIA).

Turupõhised meetmed

Turupõhised meetmed on vahendid, mille eesmärk on leevendada lennunduse mõju kliimamuutustele ja seeläbi aidata vähendada heiteid. Need täiendavad vahendid võimaldavad saavutada rohkem kui operatiivsed ja tehnoloogilised meetmed või kestlikud lennunduskütused, ning on olulised lennundussektori ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Turupõhiste meetmete aluspõhimõte on võtta arvesse süsinikdioksiidiheite väliskulusid, stimuleerides seega lennundussektori investeeringuid oma CO₂ jalajälje vähendamiseks. Lühidalt on sektor huvitatud süsinikdioksiidiheite vähendamisest, sest vastasel korral tuleb heide kompenseerida.

Heitkogustega kauplemise süsteem ja kompenseerimine

Nii heitkogustega kauplemise süsteemid (nt ELi HKS) kui ka kompenseerimissüsteemid (nt CORSIA) käsitlevad lennunduse heitkoguseid, kuid toimivad erinevalt. ELi HKSi üldeesmärk on heitkoguste vähendamine kogu liidu majanduses (vahetusskeem) ja kompenseerimissüsteemidega vähendatakse heiteid muudes sektorites, kuid ilma seonduva vahetusskeemita.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) – vahetusskeem

ELi HKS on vahetusskeem, millega määratletakse lennuettevõtjate lubatud heitkoguse piirmäär, mis lähtub sektori koguheitest. ELi HKS on Euroopa Liidu kliimamuutuste vastu võitlemise poliitika alus.

Lubatud heitkoguse koguhulk on piiratud ja väheneb aja suhtes lineaarse vähendusteguri abil, tagades, et süsteemi tasandil saavutatakse absoluutne heitkoguste vähendamise eesmärk.

Näide

Lennuettevõtja ei ole kasutanud kõiki talle lubatud heitkoguse ühikuid ja saab seega müüa neid lennuettevõtjale B.

Lennuettevõtja B kasutas rohkem heitkoguse ühikuid, kui talle lubatud, ja peab seega ostma täiendavaid lubatud heitkoguse ühikuid lennuettevõtjalt A.

Lennuettevõtjad saavad omavahel kaubelda lubatud heitkoguse ülejäänud ühikutega, kui üks neist tekitab rohkem heitkoguseid, kui talle lubatud.

See tähendab, et kogu heitkogusega toimub järgmine:

• see peatatakse teatud tasemel;
• seda vähendatakse järk-järgult, võimaldades lennundussektoril saavutada heitkoguste vähendamise eesmärgid.

Lubatud heitkoguse pakkumine ja nõudlus kehtestab nende hinna vastavalt ELi HKSile ja mida kõrgem on hind, seda suurem on stiimul heitkogust vähendada. Lubatud heitkogusega kauplemise süsteemist saadavad tulud suunatakse osaliselt innovatsioonifondi, mis toetab innovatiivse vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia näidisprojekte, mille eesmärk on tuua turule tööstuslikke lahendusi Euroopa süsinikdioksiidiheite vähendamiseks ja toetada selle üleminekut kliimaneutraalsusele.

Eesmärk. Eeldatakse, et ELi HKS viib kogu liidu majandust hõlmava heitkoguste vähendamiseni 43% 2030. aastal võrreldes 2005. aasta tasemega ELi HKSiga hõlmatud sektorites.

ICAO CORSIA – kompenseerimissüsteem

Eesmärk. CORSIA eesmärk on saavutada CO₂-neutraalne majanduskasv alates 2020. aastast, st tagada, et rahvusvahelise lennunduse CO₂ netoheide ei ületaks 2020. aasta taset. Lennuettevõtjad peavad ostma kompensatsiooniühikuid, et kompenseerida CO₂ heiteid, mis ületavad 2019.–2020. aasta lähtetaset.

See tähendab järgmist:

• CO₂ netoheide on piiratud 2020. aasta tasemele ja CO₂ heite mis tahes suurem kogus 2020. aasta tasemest kompenseeritakse CORSIA kaudu;
• heite vähendamine kõigis sektorites, mis võimaldab terviklikku lähenemist heitkoguste vähendamisele.

Lisateabe saamiseks külastage ICAO veebilehte.

Kindel ja usaldusväärne heitkoguste aruandlus – heitkoguste vähendamise tulemused

Nii ELi HKS kui ka CORSIA hõlmavad sarnaseid seire, aruandluse ja kontrolli süsteeme, mille eesmärk on tagada, et CO₂ heite teabe kogumine süsteemis on kindel ja usaldusväärne. Seire, aruandluse ja kontrolli süsteemi kokkuvõte.

Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad ja kinnitavad heitkoguste seirekava, mille esitab iga lennuettevõtja. Lennuettevõtjad jälgivad oma CO₂ heitkoguseid oma kütusekulu seire meetodi või hindamisvahendi abil.

Vajalik CO₂-teave koostatakse igal aastal ja lennuettevõtjad esitavad aruanded pädevatele asutustele.

Kolmas pool kontrollib CO₂ heite teavet, mis tagab, et esitatud andmed on õiged ja vigadeta. Kontrollija peab olema lennuettevõtjast sõltumatu isik, järgima rahvusvahelisi standardeid ja tal peab olema riikliku akrediteerimisasutuse akrediteering.

ELi HKS ja CORSIA on viimastel aastatel arenenud ja see areng jätkub tulevikus. Mõlema eesmärk on vähendada heitkoguseid lisaks sellele, mida on võimalik saavutada tehnoloogia, käitamismeetmete ja kestlike lennunduskütuste abil. Lisateavet ja fakte ilmub kavakohaselt 2022. aastal jooksul avaldatavas Euroopa lennunduse keskkonnaaruande järgmises väljaandes.

Mõju reisijatele

Turupõhised meetmed, näiteks ELi HKS ja CORSIA ning seonduvad süsinikdioksiidiheite kulud peaksid mõjuma vahendina, mis soodustab lennundussektori investeeringuid, et vähendada CO₂ jalajälge.

Ajalooliselt on süsinikdioksiidi kulud olnud ligikaudu 0,2–1,3% lennuettevõtjate kõikidest tegevuskuludest, mis on väike osa kogukuludest võrreldes nt lennunduskütusega.

Ehkki on võimalik, et lennuettevõtjad suunavad täielikult või osaliselt lubatud heitkoguse ühikute ostmise ja/või CORSIA süsinikdioksiidi kompenseerimise kulust reisijatele, sõltub piletihinna mõju mitmesugustest teguritest, sh lennukaugusest ja konkreetse lennumarsruudi konkurentsitasemest.

EASA toetus

EASA on tihedalt seotud turupõhiste meetmetega. See hõlmab järgmist.

Tehniline toetus Euroopa Komisjonile turupõhiste meetmete osas, sh CORSIA standardite loomine vastavate ICAO foorumite abil ja toetus ELi HKSi rakendamisel.

Toetus rahvusvahelistele partneritele CORSIA rakendamisel EASA rahvusvaheliste koostööprojektide abil, nt Kagu-Aasia, Vaikse ookeani saarte, Aafrika, Kariibi mere ja Ladina-Ameerika piirkondades.

• Tutvuge EASA tehnilise koostöö projektiga „Suutlikkuse suurendamine Aafrika ja Kariibi mere rahvusvahelise lennunduse CO₂ heite leevendamiseks (Aafrika ja Kariibi mere CORSIA projekt).

Turupõhiste meetmete uurimine, mis katab projekte uurimisprogrammi „Horisont 2020“ ning programmi „Euroopa Horisont“ raames ja on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

• Tutvuge EASA uurimisprojektiga „Keskkonnauuring – turupõhised meetmed“.