Ohutu lennunduse ökosüsteem saavutatakse paljude osalejate, nt lennujaamade, lennujuhtimisteenuste osutajate, tootjate, käitajate, reguleerivate asutuste ja teiste abil, kes seavad ohutuse oma tegevuses prioriteediks.
Õhusõiduk, millega on ohutu lennata, on loomulikult selle süsteemi väga oluline osa. EASA tagab oma sertifitseerimisvolituste kaudu, et Euroopa Liidu ja EFTA riikides (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) ja neist välja lendavad õhusõidukid on ohutud, suurendades nii ELi kodanike usaldust lennureiside vastu. Need 31 riiki koos on EASA liikmesriigid.
Põhiteave
Kui uued õhusõidukid kasutusele võetakse, peavad nad saama vastutavalt reguleerivalt lennundusasutuselt kinnituse, mida nimetatakse „tüübisertifikaaks“. See sertifikaat tõendab, et seda tüüpi õhusõidukid vastavad Euroopa Liidus kehtestatud ohutusnõuetele.
Lennundusest kõneldes peame sageli silmas tsiviillennukeid, kuid see sertifitseerimisprotsess ja tüübisertifikaadi väljaandmine kehtib mitmetele õhusõidukitüüpidele, nt väikelennukid, tiivikõhusõidukid, õhupallid, püststardi ja -maandumisega elektrilised õhusõidukid (e-VTOL).
EASA on EASA liikmesriikides projekteeritud õhusõidukite sertifitseerimise eest vastutav asutus, samas kui taotleja vastutab õhusõiduki arendamise ja projekteerimise eest ning samuti kohaldatavatele nõuetele vastavuse tõendamise eest.
Sertifitseerimine: kahele sambale tuginev lähenemisviis toote ja projekteerimisorganisatsiooni järelevalveks.
Sertifitseerimine on kahele sambale tuginev protsess: sertifitseeritakse toodet (õhusõiduk) ja selle toote projekteerimisorganisatsiooni suutlikkust seda tööd teha.
Nagu nimigi ütleb, vastutab projekteerimisorganisatsioon nii õhusõiduki projekteerimise kui ka muude ülesannete eest, näiteks õhusõiduki muudatuste ja remondi eest. Sellised organisatsioonid peavad suutma tõendama, et neil on olemas õige korraldus, menetlused, pädevused ja ressursid. Projekteerimisorganisatsioonid peavad olema EASA poolt heaks kiidetud. See on oluline osa sertifitseerimisprotsessist.
Uue õhusõiduki kasutuselevõtmisel minimeerib EASA tootepoolsed ohutusriskid, kontrollides vastavust tehnilistele spetsifikatsioonidele ja optimeerides toimivust projekteerimisorganisatsioonide järelevalve kaudu.
Sertifitseerimisprotsess
Tüübisertifitseerimise protsess koosneb neljast etapist:
- tehniline tutvumine ja sertifitseerimisalus;
- sertifitseerimisprogrammi kehtestamine;
- nõuetele vastavuse tõendamine;
- tehnilise etapi lõpetamine ja tüübikinnituse andmine.
See on väga ametlik ja põhjalik protsess. Kui tegemist on suurte lennukite, näiteks reisilennukitega, milles me reisijatena lendame, võtab see protsess tavaliselt 5–7 aastat.
EASA pakub innovatsiooniteenuste kaudu ka mittekohustuslikku nn eeletappi. Innovatsiooniteenuste kaudu toetab EASA uuendusliku kontseptsiooni arendamist juba varajases etapis, kui see kontseptsioon ei ole veel küps.
Läbime sertifitseerimisprotsessi fiktiivse tootjafirma SuperFlying näitel.
(0) Sertifitseerimiseelne tegevus – EASA innovatsiooniteenused
SuperFlying, mille reguleeriv asutus on EASA, on välja töötanud uue õhusõiduki kontseptsiooni. Tänu EASA innovatsiooniteenustele saab SuperFlying oma projektile toetust juba väga varajases etapis. Selline sertifitseerimiseelne töö toetab innovatsiooni, sest see vähendab heakskiitmist ohustavaid riske, tagab sertifitseerimisnõuete täitmise ja ennetab võimalikke regulatiivseid lünki või probleeme.
1. Tehniline tutvumine ja sertifitseerimisalus
Kui projekt on piisavalt küps, esitab SuperFlying (EASA toetusega või ilma) EASA innovatsiooniteenuste kaudu EASA-le projekti tüübisertifikaadi taotlemiseks. Selles etapis peab õhusõiduki kontseptsioon olema juba hästi läbimõeldud. Lõpptootes võib olla teatud kõrvalekaldeid esialgsest projektist, kuid iga muudatus peab olema põhjendatud.
Suhtluses tootjaga SuperFlying kehtestab EASA sertifitseerimisaluse. Sertifitseerimisalus on sertifitseerimisele kohaldatavate eeskirjade kogum. See sisaldab õhusõidukitüübi asjakohaseid sertifitseerimisnõudeid (näiteks CS-25 nõuet kohaldatakse suurtele lennukitele) ja muid tingimusi, mida võidakse kohaldada selle õhusõiduki konkreetsete uuenduslike aspektide suhtes.
Lennundus areneb pidevalt. Viie aasta pärast on EASA-l õigus vaadata sertifitseerimisalus uuesti läbi ja ajakohastada seda sel perioodil omandatud mis tahes asjakohaste aspektidega, nt keskkonnastandardeid käsitlevate rangemate nõuetega.
2. Sertifitseerimisprogrammi kehtestamine
Nõuete täitmise vahendite kindlaksmääramine on järgmine oluline samm sertifitseerimisprotsessis. EASA ja taotleja määravad kindlaks ja lepivad kokku vahendid, millega tõendada kõikide sertifitseerimisaluse nõuete täitmist. Valitud lähenemisviisi käsitletakse sertifitseerimisprogrammis.
3. Nõuete täitmise tõendamine
Superflying tõendab oma konstruktsiooni vastavust eelnevalt kokkulepitud nõuete täitmise viiside kaudu. Selliste elementide nagu õhusõiduki kere, mootorid, juhtimissüsteemid, elektrisüsteemid, lennutehnilised näitajad jne vastavust tõendatakse sertifitseerimisaluse asjakohase osa nõuete alusel. EASA ekspertide ülesanne on hoolikalt kontrollida nõuete täitmise tõendamist, näiteks dokumentide läbivaatamise või katsetega tutvumise teel.
See on tüübisertifitseerimise protsessi pikim etapp. Suurte õhusõidukite puhul on nõuete täitmise tõendamise tähtaeg viis aastat ja seda võib pikendada ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
4. Tehnilise etapi lõpetamine ja tüübikinnituse andmine
Kui nõuete täitmise tõendamine on lõpule viidud, lõpetab EASA hindamise ja väljastab tüübisertifikaadi. Superflying on nüüd tüübisertifikaadi omanik. See tähendab, et firma õhusõiduki saab kasutusele võtta ja see alustab lendamist!
Jätkuv lennukõlblikkus
Tootja 
Superflying õhusõiduk sai sertifikaadi, kuid see ei tähenda, et EASA töö lennuohutuse tagamisel õhusõiduki poolel lõppeb – lõppes vaid sertifitseerimisprotsess. Nüüd liigume edasi uude etappi, mida nimetatakse „jätkuvaks lennukõlblikkuseks” ja mis tähendab, et tuleb tagada õhusõiduki jätkuv lennuohutus. Superflying peab teatama oma riigi ametiasutusele kõikidest juhtumitest, mis võisid põhjustada ohtliku olukorra. Kui see juhtub, algatatakse uurimine ja Superflying peab pakkuma välja parandusmeetmed ohutustaseme taastamiseks. EASA peab selle protsessi taaskord kinnitama.
Rahvusvaheline koostöö sertifitseerimise valdkonnas
EASA valideerib Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Brasiilia lennuametite väljastatud tüübisertifikaadid. Samamoodi valideerisid need asutused ka EASA väljastatud tüübisertifikaadid. Nende asutuste vahel sõlmitud vastastikuse tunnustamise ja heakskiitmise lepingud hõlbustavad valideerimisprotsessi. Tavaliselt on valideeriv asutus sertifitseerimisasutusega sertifitseerimismenetluse ajal juba kontaktis, et kiirendada lõplikku valideerimist ja tagada, et kõik võimalikud probleemid lahendatakse.
Selle õhusõiduki jaoks tegi Airbus ettepaneku ehitada uue kütusepaagi, mida nimetatakse tagumiseks keskpaagiks. Ettepanek liigitati väga oluliseks muudatuseks, mis põhines lähimal muudetud õhusõidukil A321Neo. Tagumine keskpaak oli uudne ebatavaline konstruktsioon, mis ei olnud täielikult hõlmatud olemasolevate CS-25 sertifitseerimisnõuetega. EASA lähenemisviis sellises olukorras on kehtestada nn eritingimused, et kõrvaldada võimalikud lüngad või puudused CS-25 nõuetes.
Antud juhul tekitas ohutusprobleemi lennuki alaosas keresse integreeritud uus kütusepaak. Kehtestatud eritingimused keskendusid õnnetusohutusele, tuleohutusele ja õhusõidukis viibijate kaitsele. Näiteks tuli vähendada tuleohtu, et võimaldada reisijate ja meeskonna ohutut evakueerimist õnnetuse korral.
Lisaks tugevdati maandumisvarustust ja tehti kohapealseid konstruktsioonimuudatusi, et võtta arvesse täiendava kütuse vedamisest tulenevat suuremat stardimassi. Kütusesüsteemi kohandati, et integreerida tagumine keskpaak. Tehti ka mõned muud tootetäiendused, näiteks lennujuhtimisseadmetes. Enne sertifitseerimist korraldasid EASA ja Airbus rohkem kui 400 tehniliste ekspertide ühiskoosolekut, 900 katselennutundi kolmel katseõhusõidukil, koostati, vaadati läbi ja kinnitati üle 500 sertifitseerimisdokumendi, jälgiti katseid, viidi läbi kontrollid ja auditid.
„Kõigi EASA meetmete eesmärk on tagada õhusõiduki ohutus. Meie nõuded võivad olla üsna ranged ja põhjustada tootjale olulisi väljakutseid. Kuid meie suur ühine eesmärk on tagada ohutus.“ – EASA tegevdirektor Florian Guillermet annab Airbus A321XLRi tüübisertifikaadi.
Olge kursis lennuohutuse uudistega
Nagu eespool mainitud, on õhusõiduki sertifitseerimine vaid pusle üks osa, millega tagatakse ELi kodanikele ohutud lennureisid. Lugege veebikohas EASA Light teisi artikleid lennuohutuse kohta, näiteks järgmistel teemadel:
- EASA regulatiivne roll
- Lennujaamad: kuidas EASA tagab turvalise lennureisi stardi ja maandumise ajal
- Koostöö Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (ICAO)
Ja registreeruge, et saada teavitusi uute artiklite kohta!